Loading...
Larger font
Smaller font
Copy
Print
Contents
Impikiswano Enkulu Phakathi kukaKrestu LoSathane - Contents
  • Results
  • Related
  • Featured
No results found for: "".
  • Weighted Relevancy
  • Content Sequence
  • Relevancy
  • Earliest First
  • Latest First
    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents

    Isahluko 9—UMvuseleli WaseSwitzerland.

    Ekukhethweni kwezitsha zokuvuselela ibandla, icebo lezulu elifananayo liyabonakala njalo ekukhethweni kwabantu abasungula amabandla. UMbalisi omkhulu wasezulwini wadlula amadoda ayelezikhundla eziphakemeyo, lezinothi njalo lababusi, ababejwayele ukuphakanyiswa njengabaphathi babantu bonke. Babelokuziphakamisa lokuzithemba ngoba babezitshela ukuthi babengcono, okwabangela ukuthi bengabilozwelo phezu kwabanye abantu njalo babeyizisebenzi ndawonye leNdoda yaseNazaretha eyayilokuzehlisa. Emadodeni ayengafundanga ayethiya inhlanzi eGalile ubizo lwafika lwathi: “Ngilandelani njalo ngizalenza abagoli babantu.” (Mathewu 4:19). Abafundi bakhe babelokuzehlisa njalo babelomoya ovuma ukufundiswa. Ngesizatho sokuthi babengaphanjaniswanga yimfundiso yomhlaba, kwenza ukuthi kubelula ukuthi uKrestu abafunze iqiniso. Ngokunjalo ngezinsuku zeMvuselelo enkulu. Abavuseleli ababehamba phambili babengamadoda ayelokuzehlisa, kwakungamadoda ayengalakho ukuziphakamisa kwalaba ababelezikhundla emhlabeni lasebandleni. Kulicebo likaNkulunkulu ukusebenzisa izitsha ezilokuzehlisa ukwenza umsebenzi omkhulu. Ngemva kwalokho udumo alunikwa abantu, kodwa lunikwa yena ngokwakhe osebenza ngabantu ukuba bafise njalo benze okwentando yakhe elungileyo. {GC 171.1}IEP 171.1

    Kungakapheli amaviki amangaki uLuther ezelwe edolobheni laseSaxony, indoda okuthiwa nguUlric Zwingli layo yazalwa endlini yomalusi ezintabeni zaseAlps. Indawo uZwingli akhulela kuyo, njalo lendlela afundiswa ngayo esesemncane, kwakuhlelwe ngendlela eyayizamlungisela umsebenzi wakhe ayezawenza. Ngokukhuliswa kwakhe phakathi kobuhle bemvelo, ingqondo yakhe kusukela ebutsheni bakhe yagcwala ukunanzelela ubukhulu, lamandla kaNkulunkulu. Imbali yezenzo ezaziyenzwe ngabantu ababephila entabeni lezi, zabangela ukuthi abelesifiso sokulandela amanyathelo abo. Njalo walalela ngokulangathelela indaba zeBhayibhili ayezixoxelwa ngugogo wakhe yena ayezithole ebandleni. Ngokulangathelela okukhulu walalela izenzo zabaprofethi, lezabelusi ababeselusa izimvu zabo ezintabeni zasePalestine lapho ingilosi ezakhuluma labo khona, wafunda ngomntwana owazalelwa eBethlehema njalo leNdoda yaseKhalvari. {GC 171.2}IEP 171.2

    Njengoyise kaLuther, ubaba kaZwingli wabalesifiso sokuthi indodana yakhe ithole imfundo, ngaleso sizatho umfana wathunyelwa esikolweni esesemncane. Ingqondo yakhe yakhula masinyane, ngesikhatshana kwaba lombuzo wokuthi babezathola ngaphi ababalisi ababelokukhalipha okwaneleyo ukuthi bamfundise. Wathi ekwanisa iminyaka elitshumi lantathu bamthumela edolobheni laseBern, elalilesikolo esiphakemeyo kakhulu elizweni laseSwitzerland. Kule indawo, kwavuka ingozi enkulu eyaphosa yathatha impilo yakhe. Imizamo emikhulu yenziwa ngabaphathi bebandla ukuthi bamfake enhlanganisweni yabo. Abaphathi bebandla baseDominican labaseFransisca babelwisana bedinga ukwamukelwa ngabantu. Lokhu bazama ukukwenza ngokucecisa amabandla abo, lokuziphakamisa enkonzweni zabo, njalo lokubumba izithombe okwakukholelwa ukuthi zazilamandla wokwenza izibonakaliso. {GC 172.1}IEP 172.1

    Abaphathi bohlangothi lwamaDominican bananzelela ukuthi nxa babengenelisa ukuthatha umfundi lowu owayelezipho ezingaka, babengenelisa ukuthola inzuzo lenhlonipho. Izipho zakhe kwezokukhuluma lokubhala, lokwazi kwakhe ukuhlabela lembongi, kwakuzaba lendonsela edlula konke ukucecisa ababekwenza ngemizamo yokuletha abantu ebandleni, njalo lokhu kwakuzabangela ukuthi bathole imali enengi ebantwini. Ngokudukisa lobuqili, bazama ukuhugela uZwingli ukuthi angene enhlanganisweni yabo. ULuther ebutsheni bakhe wayengene enhlanganisweni efananayo, njalo wayezalahlwa ngabe uNkulunkulu wayengangenelanga wamkhulula. UZwingli yena kazange avunyelwe ukuhlangana lengozi efananayo. Ngokusebenza kukaNkulunkulu uyise wathola ulwazi ngamacebo abaphathi bebandla. Wayengalaso isifiso sokuthi indodana yakhe ilandele impilo yobuvila njalo engelasisindo eyayiphilwa ngabaphathi bebandla. Wananzelela ukuthi ikusasa yakhe yayisengozini, ngakho wathumela umlayezo wokuthi abuye ekhaya ngokuphangisa. {GC 172.2}IEP 172.2

    UZwingli walalela ilizwi leli, kodwa kwabanzima kuye ukuthi ahlale ezintabeni zakibo engafundi, ngemva kwesikhatshana waqhubeka ngezifundo zakhe edolobheni laseBasel. Kwakulapha uZwingli ezwa khona ngokokuqala ivangeli lomusa kaNkulunkulu ongathengiswayo. UWittenbach, owayefundisa indimi zasendulo, wayethe ngesikhathi efunda ulimi lwesiGreek lesiHebheru, wadonselwa eBhayibhilini, njalo ngale indlela ukukhanya kwezulu kwakufinyelele abafundi ababengaphansi kwakhe. Wabafundisa ukuthi kwakuleqiniso elidala njalo elaliqakatheke okwedlula zonke imfundiso ezazivela ezikolweni eziphezulu. Iqiniso leli elidala lalingelokuthi ukufa kukaJesu kuphela kwakuyinhlawulo yezoni zonke. KuZwingli amazwi lawa ayengathi yinsaba yokuqala yokukhanya ebakhona emadabukakusa. {GC 173.1}IEP 173.1

    UZwingli wabizwa, wasuka edolobheni laseBasel ukuthi aqale umsebenzi wakhe. Insimu yakhe yokuqala yokusebenza yayisebandleni elalisezintabeni zaseAlpine, elalingekho khatshana lakibo. Ngemva kokugcotshwa njengompristi, “wazinikela ngenhliziyo yakhe yonke ukuthi wayezadingisisa iqiniso; ngoba wayenanzelela,” kutsho omunye owayenguMvuseleli, “ukuthi kwakumele akwazi kakhulu njengoba izimvu zikaNkulunkulu zazibekwe ezandleni zakhe.” (Wylie, b.8, ch.5). Nxa wayejula ekudingeni kwakhe iqiniso, kwakusiba sobala ukuthi kwakulomehluko phakathi kweqiniso lemfundiso zeRoma. Wazinikela eBhayibhilini, walamukela njengelizwi likaNkulunkulu, elaliyinsika njalo lomthetho ongaguqukiyo. Wananzelela ukuthi iBhayibhili lalizichasisa lona lodwa. Wazimisela ukuthi wayengeke ayenze imizamo yokulichasisa ngolwazi lwakhe, kodwa wavumela ukuthi lizichaze ngendlela esobala njalo ecacileyo. Wenza imizamo yokuthi athole lonke usizo ayeludinga ukuze athole ukuqedisisa okuqondileyo, njalo wacela ukuthi uMoya oyiNgcwele, njengokutsho kukaZwingli, yena oyenelisa ukuchasisela sobala bonke abacela ngokuzidela njalo langomkhuleko. {GC 173.2}IEP 173.2

    “IBhayibhili,” watsho uZwingli, “livela kuNkulunkulu, hatshi ebantwini, njalo ngokufanayo uNkulunkulu okhanyiselayo, uzalinika lani ukuqedisisa ilizwi elivela kuNkulunkulu. Ilizwi likaNkulunkulu...alehluleki, lilokukhanya, liyazifundisela, liyaziveza, liyakhanyisela umphefumulo ngosindiso langomusa, liyaduduza umphefumulo eNkosini, liwenze uzehlise, okubangela ukuthi umphefumulo uzidele njalo uzikhohlwe, njalo wamukele uNkulunkulu.” Iqiniso lamazwi lawa laselibonisiwe empilweni kaZwingli. Nxa wayekhuluma ngohambo lwakhe wabhala wathi: “Nxa...ngangiqala ukuzinikela ngokuphelela eMbhalweni oNgcwele, ukufunda kwasemhlabeni kwakuhlala kufuna ukuletha impikiswano kimi. Ekucineni ngafika ekutheni, ngicabange ukuthi, ‘Kufanele uvumele ukuthi konke lokhu kulale, njalo ufunde ingcazelo kaNkulunkulu ephuma elizwini lakhe kuphela.’ Ngasengiqala ukucela uNkulunkulu ukuthi anginike ukukhanya kwakhe, ngemva kwalokho iBhayibhili laqala ukuba lula kimi.”- (Ibid, b.8, ch.6). {GC 174.1}IEP 174.1

    Imfundiso eyayifundiswa nguZwingli yayingaveli kuLuther. Kwakuyimfundiso kaKrestu. “Nxa kuyikuthi uLuther utshumayela ngoKrestu,” watsho uMvuseleli wamaSwiss, “wenza lokhu lami engikwenzayo. Labo abalethe kuKrestu banengi kulalabo abalethwe yimi. Kodwa lokhu akulamsebenzi. Angisoke ngiphakamise elinye igama kulelikaKrestu, engilibutho lakhe, yena njalo kuphela oyiNkosi yami. Akukaze kube lelizwi elilodwa elilotshwe yimi lisiya kuLuther kumbe elilotshwe nguye lisizakimi. Kungani? ...Ukwenzela ukuthi kubonakale indlela uMoya oNgcwele ovumelana ngayo, njengoba thina sobabili, singasebenzisananga, kodwa sifundisa imfundiso kaKrestu ngokufananayo.” — (D’Aubigne, b.8, ch.9). {GC 174.2}IEP 174.2

    Ngomnyaka ka1516 uZwingli wanxuswa ukuthi azokuba ngumtshumayeli endaweni yaseEinsiedeln. Kule indawo yikho ayezabona ububi baseRoma njalo wayezaba lendonsela njengoMvuseleli eyayizaphumela ngaphandle kwendawo yakibo ifinyelele endaweni ezikhatshana. Phakathi kwezinye indawo zokubukisa ezazisedolobheni leli, kwakulesithombe sentombi epheleleyo okwakukholelwa ukuthi sasisenza izimanga. Phezu kwesango lendawo leyi kwakulombhalo othi, “Lapha ukwesulwa kwezono kuyatholakala.” (Ibid, b.8, ch.5). Abavakatshi ababefuna ukubaseduze loKrestu babehlala besiza kule indawo, kodwa ngosuku olokhulu olwalusiba khona kanye ngomnyaka, kwakubuya abantu abanengi kakhulu ababesuka endaweni zonke zelizwe, abanye babesuka emazweni aseFrance laseGermany. UZwingli wezwa ubuhlungu nxa wayekubona konke lokhu, wathatha ithuba lokutshumayela ivangeli lokukhululwa phambi kwezihambi lezi ezazibotshwe ngentambo zokukholelwa emasikweni. {GC 174.3}IEP 174.3

    “Lingacabangi ukuthi uNkulunkulu usethempelini leli okwedlula indawo zonke azidalileyo. Loba kuyiphi indawo ohlala kuyo, uNkulunkulu useduze lawe, njalo uyakuzwa...Kambe imisebenzi yomuntu engelamsebenzi, lokuhamba uhambo olude, leminikelo, lezithombe, lokucela owesifazana kumbe abantu abafileyo abangcwele, kuzakutholela umusa kaNkulunkulu na? ... Uyini umvuzo wokusebenzisa amazwi amanengi emthandazweni yethu na? Kusizangani ukubalezembatho ezikhazimulayo, lokugela inwele, njalo lokugqoka izembatho ezinde, lezihlango ezicwebezelayo na? ...UNkulunkulu ukhangela inhliziyo, njalo inhliziyo zethu zikhatshana laye.” “UKrestu owabethelwa esiphambanweni, ungumnikelo lentengo, eyaneleyo ukuthethelela izono zabakholwayo kuzekube sekupheleni.” (Ibid, b.8, ch.5). {GC 175.1}IEP 175.1

    Ebantwini abanengi ababelalele imfundiso leyi yayingamukeleki. Kwabangamazwi ayephula inhliziyo ukuzwa ukuthi uhambo lwabo olude kangaka lwaluyize. Babengazwisisi ukuthethelelwa okungabhadalelwayo okwakuvela kuKrestu. Babesuthiseka ngendlela yokuya ezulwini eyayisungulwe libandla leRoma. Baphela amandla nxa babecabanga ukuthi kwakumele badinge eyinye indlela engcono. Kwakulula ukuthemba ukuthi usindiso lwabo lwalusezandleni zikapapa labapristi kulokuthi baphile impilo engelasici. {GC 175.2}IEP 175.2

    Kodwa eyinye ingxenye yamukela indaba lezi ezimnandi ezokuthi usindiso lwaluvela kuKrestu. Inkonzo zonke ezazisungulwe libandla leRoma zazehlulekile ukuletha ukuthula emphefumulweni yabo, njalo ngokukholwa bamukela igazi loMsindisi, njengentengo yezono zabo. Iqula leli labuyela emakhaya lilenjabulo lavezela abanye ukukhanya ababekutholile. Iqiniso ladluliselwa emizini ngale indlela, lafinyelela amadolobho amanengi, okwabangela ukuthi inani labantu ababelokuza endaweni leyi yokuthandaza lehle. Kwabalokwehla kweminikelo njalo okwabangela ukuthi umholo kaZwingli lawo wehle owawuphuma kule imali. Kodwa lokhu kwabangela intokozo emoyeni wakhe ngoba wayebona ukuthi amandla emfundiso yamanga lamasiko ayesephunguka. {GC 175.3}IEP 175.3

    Abaphathi abakhulu bebandla babewubona umsebenzi uZwingli ayewenza, kodwa ngalesi isikhathi bazitshela ukuthi babengeke bangenele. Babelethemba lokuthi babezamphendula laye acine efanana labo, bazama ukumphendula ngokusebenzisa amazwi amahle, ngesikhathi esifanayo iqiniso lalikhula enhliziyweni zabantu. {GC 176.1}IEP 176.1

    Umsebenzi kaZwingli edolobheni laseEinsiedeln wawumlungiselele insimu enkulu, njalo wayesezangena kuyo ngesikhatshana. Ngemva kweminyaka emithathu kule indawo wabizelwa esikhundleni sokuba ngumtshumayeli ebandleni laseZurich. Leli kwakulidolobho eliqakathekileyo elizweni laseSwitzerland, njalo indosela eyayiphuma lapha yayizafinyelela indawo ezinengi. Izikhulu zebandla ezazimbizele kule indawo, zazilesifiso sokuthi kungabi khona ukutshunyayelwa kwamaqiniso aphambene lemfundiso yebandla, ngakho baqhubeka ngokumazisa umsebenzi okwakumele awenze. {GC 176.2}IEP 176.2

    “Uzakwenza yonke imizamo yokubutha ingcebo kubobonke abantu kungakhathalekile ukuthi bayaswela. Uzatshutshisa bonke abakholwayo, entshumayelweni yakho lanxa besiza kuwe bezovuma izono zabo, ukuthi babhadala okwetshumi leminikelo, njalo ukuthi babonise uthando lwabo lwebandla ngeminikelo yabo. Kuzamele usebenze nzima ukukhulisa isikhwama semali ephuma kwabagulayo, njalo kuzozonke inkonzo ezenziwayo phambi komphakathi.” “Ngokuphathelane lenkonzo yokunika umusa, lokutshumayela, njalo lokunakekela ibandla, lezi izinto lazo zigoqela umsebenzi womphathi webandla. Kodwa kulezi izinto ulawo amandla wokungazenzi ngazozonke izikhathi, ikakhulu ukutshumayela. Kumele unike umusa abantu abaphakemeyo kuphela, njalo nxa utsheliwe ukuthi wenze njalo, unqatshelwe ukwenza njalo ebantwini abaswelayo.” (Ibid, b.8, ch. 6). {GC 176.3}IEP 176.3

    UZwingli walalela ngokuthula nxa wayetshelwa konke lokhu, njalo nxa wayephendula, ngemva kokubonga isikhundla ayesiphiwe, waqhubekela phambili echaza indlela ayezimisele ukuhamba ngayo. “Impilo kaKrestu, sekulesikhathi eside ifihlelwe abantu. Ngizatshumayela ivangeli lonke elisencwadini kaMathewu, ...ngizathatha amazwi ami elizwini likaNkulunkulu kuphela, ngiveza ukujula kwalo, ngiqathanisa imigca lemigca, njalo ngidinge ukuqedisisa ngokuhlala emthandazweni. Umsebenzi wami uzaba yikudumisa uNkulunkulu, leNdodana yakhe eyodwa, lokuveza usindiso lwakhe ebantwini, njalo lokubakhulisa ekukholweni. (Ibid, b.8, ch.6). Loba abanye abadala bebandla bazama ukuphikisa icebo lakhe njalo bazama ukumenza ukuthi alitshintshe, uZwingli wama ebambelele emazwini akhe. Wabachazela ukuthi wayengasoke abuye lemfundiso entsha kodwa wayezachaza lokhu ibandla elalikholelwa kikho kusukela endulo. {GC 176.4}IEP 176.4

    Ngalesi isikhathi abantu basebezwile njalo bayithanda imfundiso yakhe, okwabangela ukuthi inengi labantu lize ethempelini lizo kuzwa intshumayelo zakhe. Abanengi abasebayekela ukuza ebandleni baqala ukubuya bezolalela lokhu ayekutsho. Waqala umsebenzi wakhe ngokuvula iBhayibhili wabachazela ngempilo, lemfundiso, njalo lokufa kukaKrestu. Kule indawo ngokufanayo, waveza ilizwi likaNkulunkulu njengensika eyodwa engaguqukiyo njalo lokufa kukaKrestu njengomnikelo owodwa opheleleyo. “Ngithanda ukuliholela kuKrestu kuphela, uKrestu nguye kuphela umthombo wosindiso.” (Ibid, b. 8, ch. 6). Umtshumayeli wagonjolozelwa ngabantu abahlukeneyo, kusukela kubabusi labaqeqetshileyo, kusiya ezisebenzini kanye labantukazana. Ngokulangathelela okukhulu balalela amazwi akhe. Kazange atshumayele usindiso olungelambadalo, kodwa waqhubeka waveza ububi obabukhona ebandleni. Inengi labantu labuyela emakhaya lidumisa uNkulunkulu. “Indoda leyi ingumtshumayeli weqiniso. Uzaba nguMose wethu, asikhulule ebunyameni lobu baseGibhithe.” (Ibid, b. 8, ch.6). {GC 177.1}IEP 177.1

    Kodwa loba ekuqaleni intshumayelo zakhe zaziyamukelwe ngentokozo, ngemva kwesikhathi baqala ukumlwisa. Abaphathi bebandla bazimisela ukuthi babezamisa umsebenzi wakhe njalo bawukhulume kabi. Abanye bamhlasela ngamazwi okuyeyisa, abanye bazama ukuthi bamqale njalo bamenze ukuthi alwe labo, njalo bamethusela. Kodwa uZwingli wakwamukela konke ngokubekezela, esithi: “Nxa sifisa ukuholela izoni kuKrestu, kumele sivale amehlo ethu singaboni okunengi.” (Ibid, b.8, ch.6). {GC 177.2}IEP 177.2

    Ngalesi isikhathi kwavuka eyinye indlela yokuhambisa umsebenzi wemvuselelo. Omunye walabo ababekholelwa emfundisweni kaLuther, wathunyelwa edolobheni laseZurich, ethwele imbhalo kaLuther, ethunywe ngomunye wabangani beMvuselelo owayehlala edolobheni laseBasel, owacabanga ukuthi imbhalo leyi ithengiswe, ibe ngeyinye indlela yokuhambisa iqiniso. Wabhalela uZwingle wathi, “Hlolisisa ukuthi indoda leyi ilokuqedisisa lokulunga okufaneleyo, nxa kunjalo umvumele ukuthi athwale imbhalo kaLuther angene emadolobheni, lasezindaweni ezisemaphandleni, lasezindlini zabantu, ikakhulu indlela aveza ngayo umthandazo owanikwa nguJesu awubhalele abantu bonke. Nxa besiba banengi abawaziyo, labathengayo bazakwanda.” (Ibid, b.8, ch.6). Ukukhanya kwangena ngale indlela. {GC 178.1}IEP 178.1

    Ngasosonke isikhathi nxa uNkulunkulu elungiselela ukwephula wonke amaketane wobunyama, lamasiko, yikho lapho uSathane asebenza khona ngamandla amakhulu ukuthi avale amehlo abantu njalo ababophe ngamandla. Nxa amadoda ayephakama endaweni zonke ehambisa ivangeli lokuthethelelwa njalo lokwamukela usindiso ngokukholwa kuKrestu, ibandla leRoma lasebenzisa amandla alo wonke, baqhubeka bethembisa abantu ukuthi babesenelisa ukuthenga ukuthethelelwa ngemali. {GC 178.2}IEP 178.2

    Izono zonke zazilentengo yazo, njalo abantu banikwa imvumo yokona kuphela nxa kwakusitsho ukuthi izikhwama zebandla zazihlala zigcwele. Ngale indlela imfundiso lezi zombili zaqhubeka zikhula; eyinye yayinika ukuthethelelwa okwakuthengiswa ngemali, eyinye yayinika ukuthethelelwa okuvela kuKrestu. Ibandla leRoma lalinika abantu amaphepha entethelelo besenza ukuthi kube yindlela yabo yokuthola imali; abaVuseleli babeveza izono zabantu njalo bebaholela kuKrestu owayenguye kuphela uMsindisi wabo. {GC 178.3}IEP 178.3

    Elizweni laseGermany ukuthengiswa kwamaphepha entethelelo kwakubekwe esandleni sikaTetzel. Elizweni laseSwitzerland kwakubekwe esandleni sikaSamson owayezalwa elizweni laseItaly. USamson wayesebenzele ibandla ngaphambilini wenza umsebenzi ongcomekayo, ngokuletha inzuzo enengi esambeni sikapapa. Ngalesi isikhathi wayeseqhubeka ngomsebenzi lowu elizweni laseSwitzerland, wayefinyelela abantu abanengi, ethathela abantu abaswelayo imadlana yabo encane ababelayo, njalo ethatha imali kulabo abanothileyo, ebathengisela amaphepha entethelelo. Kodwa indonsela yeMvuselelo yayisizwakala endaweni zonke, lobanje ingenelisanga ukumisa ukuthengisa lokhu okwakusenziwa. UZwingli wayelokhu esedolobheni laseEinsiedeln ngesikhathi uSamson efika elizweni laseSwitzerland, lapho afika khona edolobheni elaliseduze lalapho ayekhona. Wathi esizwa ngomsebenzi wakhe uZwingli wazimisela ukulwisana lomsebenzi wakhe. Laba bobabili abazange bahlangane kodwa umsebenzi kaZwingli wabalendonsela enkulu okwabangela ukuthi uSamson adlulele kwezinye indawo. {GC 178.4}IEP 178.4

    Edolobheni laseZurich uZwingli watshumayela ngokuzimisela eveza ububi bokuthengisa amandla wokuthethelelwa, njalo nxa uSamson wayefika kule indawo, wahlangabezwa yisithunywa esamtshela ukuthi kwakumele adlulele phambili engangeni kule indawo. Ekucineni wenza imizamo yokungena, kodwa waxotshwa engathengisanga lelilodwa iphepha lentethelelo, njalo ngemva kwesikhatshana waphuma elizweni laseSwitzerland. {GC 179.1}IEP 179.1

    Umsebenzi wemvuselelo wathola umdladla elizweni laseSwitzerland ngomnyaka ka1519, lapho okwabakhona isifo esathatha impilo zabantu abanengi. Nxa abantu babekhangelane lokufa manqamu, abanengi bananzelela ukuthi amaphepha abo wokuthethelelwa ayengelamsebenzi, bafisa ukuthola isisekelo seqiniso ababengabeka khona ukukholwa kwabo. UZwingli laye wagula kakhulu, okwabangela ukuthi bakholwe ukuthi wayengeke alulame, kwabalomlayezo owafinyelela indawo ezinengi owokuthi wayesefile. Ngalesi isikhathi esasinzima kangaka ukholo lwakhe aluzange luphele. Wakhangela ngokukholwa esiphambanweni saseKalivari, ekholwa emnikelweni owawunikelelwe wonke umuntu. Nxa wayesephenduke emasangweni okufa, watshumayela ivangeli ngamandla amakhulu kakhulu. Abantu bamukela ngentokozo umfundisi wabo awayephenduke duze lethuna. Bona ngokwabo babedlule ekukhangeleni abagulayo lababesifa, njalo bananzelela ukuqakatheka kwevangeli ngendlela ababengayinanzelelanga ngaphambilini. {GC 179.2}IEP 179.2

    UZwingli laye wayesefike esigabeni sokuzwisisa iqiniso ngokucacileyo, njalo wayesezibonele ngokwakhe amandla alo wokuvuselela. Ekuweni komuntu njalo lasecebeni losindiso kwakulapho ajulisa intshumayelo zakhe khona. “KuAdam, sonke siyafa, njalo sitshone ekufeni lasekubhujisweni.” (Wylie, b.8, ch.9). “UKrestu... usithengele ukuhlengwa okungapheliyo...Ukuhlupheka kwakhe...kungumnikelo onaphakade, njalo ongapheliyo olungele ukusilisa; uyasuthisa ubungcwele bukaNkulunkulu kokuphela kubo bonke ababambelela kuye ngokukholwa okunganyikinyekiyo.” Loba kwakunjalo waqhubeka efundisa ngokucacileyo ukuthi loba umusa kaNkulunkulu wawukhona, kwakungatsho ukuthi abantu kwakumele baqhubeke besona. “Kuyo yonke indawo okulokukholwa kuNkulunkulu, uNkulunkulu ukhona lapho; njalo lapho uNkulunkulu ahlala khona, kuleyo indawo kulesifiso esidonsela abantu ukuthi benze imisebenzi elungileyo.” (D’Aubigne, b.8, ch.9). {GC 180.1}IEP 180.1

    Abantu abanengi bajabulela imfundiso kaZwingli okwabangela ukuthi abantu abanengi bagcwale ethempelini bezolalela intshumayelo yakhe. Kancane kancane waqhubeka ebambulela amaqiniso aseBhayibhilini. Wasebenza ngokunanzelela okukhulu, wenza isinqumo sokuthi wayengasoke aqale ngokubavezela amaqiniso ayezabangela ukuthi bangafisi ukuzwa okwakuzalandela. Umsebenzi wakhe wawungokubavezela imfundiso kaKrestu, abavule inhliziyo zabo ngothando, ababonise isibonelo sikaKrestu, njalo nxa babesamukela ivangeli, inkolo yabo yamasiko yayizaphela amandla empilweni zabo. {GC 180.2}IEP 180.2

    Kancane kancane umsebenzi weMvuselelo wakhula edolobheni laseZurich. Ngokumangala izitha zevangeli zaphakama ukuthi zilwisane lalo. Ngomnyaka owawedlule uLuther wayemelane lopapa elizweni laseGermany njalo manje kwasekusobala ukuthi into efanayo yayizayenzeka edolobheni laseZurich. Baqala ukulwisana loZwingli ngokufanayo. Endaweni ezinengi abalandeli beqiniso babetshiswa emlilweni, kodwa lokhu akuzange kubasuthise, umbalisi wemfundiso eyayiphikisana leyebandla ngokwakhe kwakumele athuliswe. Ngokunjalo umbhishopi wedolobho laseConstance wathumela abasekeli bakhe abathathu edolobheni laseZurich, bafika babeka uZwingle icala lokufundisa abantu ukuthi kwakumele bephule imthetho yebandla, njalo lokuthi wayehlupha ukuthula lempilakahle yomphakathi. Waqhubeka njalo wathi nxa kwakungenzeka amandla ebandla esuswe, lokhu kwakuzabangela ukuthi kubelomvukela njalo lodlame elizweni. UZwingli waphendula ngokuchaza ukuthi wayetshumayele ivangeli okweminyaka emine edolobheni leZurich, “elalilokuthula okwedlula wonke amadolobho elizweni.” “Kambe inkolo yamaKrestu ayisiyo indlela edlula zonke eyokuletha ukuthula esigabeni na?” (Wylie, b.8, ch.11). {GC 180.3}IEP 180.3

    Abaphathi bebandla babexwayise ababusi ukuthi bengaphumi ebandleni, ngoba kwakungela sindiso ngaphandle kwalo. UZwingli waphendula wathi: “Lingesabi amazwi lawa. Insika yebandla Lidwala elifananayo, uKrestu ofanayo, owanika uPetro ibizo lakhe ngoba wamamukela ngeqiniso. Kuzozonke izizwe, ilowo lalowo okholwayo, ngenhliziyo yakhe yonke kuJesu Krestu uyemukelwa nguNkulunkulu. Lapha kuphela yikho okulebandla eliqotho, lapho wonke umuntu ophuma kilo angeke athole usindiso.” (D’Aubigne, London ed, b.8, ch. 11). Ngenxa yomhlangano lowu, omunye wabasekeli bakabhishopi wemukela iqiniso. {GC 181.1}IEP 181.1

    Idale lephalamende layala ukubeka isigwebo phezu kaZwingli, okwabangela ukuthi ibandla leRoma lidinge ezinye indlela zokumbeka icala. UMvuseleli nxa wayesizwa ngamacebo ezitha zakhe wathi: “Bayekeleni beze; ngibesaba ngendlela idwala elisolwandle elesaba ngayo amagagasi azitshayelela phezu kwalo.” (Wylie, b.8, ch.11). Amacebo abaphathi bebandla ancedisa ukuhambisa ivangeli loba nje babezama ukulenqabela. Iqiniso laqhubeka likhula. Elizweni laseGermany, abalandeli balo, ababephele umoya ngenxa yokunyamalala kukaLuther bathola amandla futhi, nxa babebona ukuhamba kwevangeli elizweni laseSwitzerland. {GC 181.2}IEP 181.2

    Nxa umsebenzi weMvuselelo wawulokhe ukhula edolobheni laseZurich, izithelo zawo zabonakala ngokuncindezelwa kobubi njalo lokuphakanyiswa kokuthula lokusebenzisana. “Ukuthula kuhleli kwazinza edolobheni lethu” wabhala uZwingli, “akula kuphikisana, lokuzenzisa, lomhawu, kanye lobubi. Kungavela ngaphi ukuzwanana okunje ngaphandle kokuthi kubuye kuNkulunkulu, njalo lemfundiso yethu, esigcwalisa ngezithelo zokuthula lokulunga? (Ibid, b.8, ch.15). {GC 181.3}IEP 181.3

    Ukunqoba okwakutholwe yiMvuselelo, kwabangeka ukuthi ibandla leRoma libe lamadlabuzane wokutshabalalisa iqiniso. Ngokunanzelela ukuthi babehlulekile ukunqoba ngenxa yokusebenzisa udlame elizweni laseGermay, bahlela ukuthi babezalwisa umsebenzi wemvuselelo ngokusebenzisa amazwi. Babezabiza umhlangano lapho ababezaphikisana loZwingli, bahlela ukuthi babezanqoba ngokukhetha indawo yomhlangano lowu, labahluleli ababezaba khona, kwakuzaba yibo ababezayenza isinqumo sokuthi yiluphi uhlangothi olwaluzanqoba. Njalo bahlela ukuthi nxa babeyabe benelisile ukufaka uZwingli ngaphansi kwamandla abo, babezabona ukuthi kabaphunyuki futhi. Nxa umfundisi wabo esethulisiwe, babekwazi ukuthi umsebenzi wonke weMvuselelo wawuzatshabalala ngesikhatshana. Lesi isinqumo sabo senziwa ensitha. {GC 181.4}IEP 181.4

    Umhlangano lowu wokuphikisana kwabekwa ukuthi wenziwe edolobheni laseBaden; kodwa uZwingi wayengekho. Iphalamende yaseZurich, yasola ukuthi mhlawumbe abaphathi bebandla babefuna ukumfaka engozini, ngakho kwenziwa isinqumo sokuthi umfundisi wabo engazifaki engozini ngokubakhona emhlanganweni lowu. Edolobheni leZurich, wayelungele konke ibandla leRoma elalingakujikela kuye, kodwa ukuya edolobheni laseBaden, lapho igazi labameli beqiniso elalichitheke khona, kwakusitsho ukulanda ukufa. UOecolampadius loHaller, bakhethwa ukuthi bamele abaVuseleli, kwathi uEck, labanye ababelemfundo ephezulu, bakhethwa ukuthi bamele ibandla leRoma. {GC 182.1}IEP 182.1

    Loba nje uZwingli wayengekho emhlanganweni lowu, indonsela yakhe yezwakala. Omabhalani bakhethwa libandla, njalo abanye banqatshelwa ukuthi bebhale bethuselwa ukuthi lowo owayesephula umthetho lowu wayezabulawa. Loba kwakunjalo uZwingli wathola nsuku zonke konke okwakukhulunyiwe emhlanganweni lowu. Omunye wabafundi owayekhona kulo umhlangano, wayebhala konke okwakukhulunyiwe ntambama nxa wayefika ekhaya. Incwadi lezi, zazihanjiswa ngabanye abafundi ababili ndawonye lencwadi ezazibhalwa nguOecolampadius zisiya kuZwingli edolobheni leZurich. UMvuseleli wayephendula ebanika imbono lezixwayiso. Incwadi zakhe zazibhalwa ebusuku, njalo abafundi laba babephenduka lempendulo ekuseni. Abafundi laba babebuya bethwele izilugu zenkukhu ekhanda nxa babedlula kulaba ababelinda amasango edolobho, okwabangela ukuthi benelise ukudlula bengamiswanga. {GC 182.2}IEP 182.2

    Ngale indlela uZwingli wenelisa ukulwisana lezitha zakhe. UMyconius nxa wayebhala wathi: “Usesebenze nzima kakhulu, ngokuthandaza kwakhe, lobusuku abuchethe ekhangele, lezixwayiso ezithunyezelwe edolobheni laseBaden, okwedlula lokhu abengakwenza, ngabe ubezihambele yena wayalwisana lezitha zakhe.” (D’Aubigne, b. 11, ch. 13). {GC 183.1}IEP 183.1

    Abathungameli bebandla babegcwele intokozo enkulu ngoba babesazi ukuthi babezanqoba, ngakho babuya begqoke iizembatho ezicwebezelayo lezidulayo. Babonisa impilo yabo yenotho, amatafula abo ayegcwele okunathwayo lokudliwayo. Ngakolunye uhlangothi kwakulabaVuseleli, ababebukeka njengabantu abangelandawo yokuhlala, bona babengahlali isikhathi eside etafuleni yokudla ngenxa yempilo ababejwayele ukuyiphila. Umnikazi wendlu lapho uOecolampadius ayehlala khona, wayelesifiso sokubona impilo ayeyiphila, wamangala nxa ehlala embona ethandaza kumbe ebala, watshela abantu ukuthi umhlamuki lowu wayelunge kakhulu. {GC 183.2}IEP 183.2

    Emhlanganweni, “uEck wasukuma wayaphambili ngokuziphakamisa okukhulu egqoke impahla ezidulayo kakhulu, ngakolunye uhlangothi uOecolampadius, wayegqoke njengomuntu oswelayo, wahlaliswa esihlalweni esasingabazwanga kahle phambi komuntu lowu ayezaphikisana laye.”- (Ibid, b. 11, ch. 13). UEck wayekhuluma ngelizwi elalibonisa ukuthi wayelokuzithemba okukhulu. Wayefuqwa lithemba lokuthi wayezabongwa ngegolide njalo aphakanyiswe ngupapa; ngokuba bonke ababemela ibandla babebongwa ngezipho ezinkulu. Nxa wayebona ukuthi amazwi ayehluleka, wayesebenzisa inhlamba njalo lokufunga. {GC 183.3}IEP 183.3

    Uoecolampadius yena, wayelokuzehlisa njalo ebonisa ukungazithembi, wangena empikiswaneni leyi ngamazwi athi: “Angiphakamisi omunye umgomo wokwahlulela ngaphandle kwelizwi likaNkulunkulu.” (Ibid, b. 11, ch.13). Loba nje wayebukeka njengomuntu olokuzithoba lolungileyo, wabonisa wonke umuntu ukuthi wayeyindoda elesibindi njalo engaguqukiyo. Nxa abaphathi bebandla babesebenzisa amandla amasiko abo kanye lamandla ebandla, uMvuseleli yena wabambelela eBhayibhilini. “Amasiko awala mandla elizweni laseSwitzerland, ngaphandle nxa ephakathi kwemithetho yelizwe, kodwa khathesi endabeni zokholo, iBhayibhili yilo isisekelo sombuso wethu.” (Ibid, b.11, ch.13). {GC 183.4}IEP 183.4

    Umehluko phakathi kwamaqembu lawa womabili wawusobala, njalo waba lendonsela ebantwini. Ukuzehlisa lokulunga koMvuseleli, owayegqoke ngendlela eyayibonisa ukuzehlisa kwakhe, kwabangela ukuthi abantu bathande yena okwedlula ukuziphakamisa kukameli kapapa. {GC 184.1}IEP 184.1

    Ingxoxo leyi yaqhubeka okwamalanga alitshumi lesitshiyagalombili. Emaphethelweni ayo abameli bakapapa baphiwa iscoco sokunqoba. Abameli abanengi bavumelana lesinqumo sebandla, kwabekwa umthetho wokuthi uZwingli labalandeli bakhe baxotshwe ebandleni. Kodwa izithelo zomhlangano lowu, zabonisa ukuthi yiluphi uhlangothi olwalunqobile. Impikiswano leyi yanika umdladla umsebenzi weMvuselelo, njalo ngesikhatshana idolobho laseBern lelaseBasel lamukela imfundiso yeMvuselelo. {GC 184.2}IEP 184.2

    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents